Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringu koostamise eesmärk on luua TEN-T üldvõrgustiku nõuetele vastavad teeliikluse ja -transpordi tingimused, et tagada nii rahvusvahelised kui riigisisesed paremad ühendused, sh läbi aegruumiliste vahemaade vähendamise ja parema juurdepääsetavuse ning luua sellega eeldused majanduskasvuks, konkurentsivõime tõusuks ja piirkondlike arenguerinevuste vähendamiseks.
Riigi eriplaneering puudutab ka Lüganuse valda. Kogu info planeeringu käigust ja materjalid on nähtavad eriplaneeringu portaalis .
Alanud on tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu koostamine. Liitu lehel www.riigiplaneering.ee planeeringu uudiskirjaga (lehe allosas). Nii jõuavad teavitused ja info tuumajaama planeerimise arengute kohta huvilistele otse e-postile.
Vabariigi Valitsus algatas (22.05.2025 korraldusega nr 102) 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.
Tuumajaama planeering puudutab ka Lüganuse valda. Kogu info planeeringu käigust ja materjalid on nähtavad eriplaneeringu portaalis
Algas tuumaelektijaama planeeringu koostamine
Hea tuumaenergeetika huviline, Oleme asunud koostama Eesti tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringut. Soovime anda regulaarselt ülevaateid protsessi hetkeseisust, olulisematest tulemustest, plaanitud tegevustest ning koostööst kohalike omavalitsuste, kogukondade, maaomanike ja asutustega.
Vabariigi Valitsus algatas 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise 22. mail 2025. Planeeringu algatamise taotluse esitas Fermi Energia AS, kes soovib Eestisse tuumaelektrijaama rajada.
Riigi eriplaneeringu eesmärk on leida esialgu (I etapp) parim võimalik asukoht tuumajaamale ja selle toimimiseks vajalikule taristule ning seejärel (II etapp) kavandada valitud asukohas juba detailne lahendus.
Planeeringuala hõlmab maa-alasid Lääne-Viru maakonnas (Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Vinni vallad ja Rakvere linn) ning Ida-Viru maakonnas (Lüganuse, Jõhvi vallad ja Kohtla-Järve linn), samuti mereala Kunda lahest Narva laheni.
Täiendav info: planeeringu kodulehel www.riigiplaneering.ee/tuumajaam
Kuidas planeeringualani jõuti?
Riiklik tuumaenergia töörühm viis (Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri metoodika alusel) 2021-2023 läbi kogu Eestit hõlmava ruumianalüüsi, et hinnata, kas riigis leidub piirkondi, kuhu põhimõtteliselt oleks võimalik tuumaelektrijaam ning tuumkütuse lõppladestuspaik rajada.
Töörühm tuvastas 16 võimalikku piirkonda, mis kõik asusid rannikul, kuna jaama jaoks piisava jahutusvee hulga saab Eesti tingimustes vaid merest. Üks neist, Pakri poolsaar, välistati riigikaitselistel põhjustel. Sotsiaalmajanduslikult kõige positiivsema mõjuga aladeks hinnati Kunda, Toila, Varbla ja Loksa.
Tuginedes töörühma analüüsile ja Fermi Energia AS-i uuringute tulemustele, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tänaseks jaama asukoha fookuse suunanud Kunda (Viru-Nigula vald) ja Toila (Lüganuse vald) piirkondadele. Nende peamised tugevused on hea geoloogiline sobivus, mere lähedus, tööstusalade ja tööstusklientide olemasolu ning sadamad, mis on vajalikud kütuse ja suurte reaktoriosade transpordiks.
Tõsi, kogu planeeringuala on siiski suurem (vt eespool), sest lisaks tuleb maismaal piirkonda kavandada 110 kV ja kõrgema pingega elektriliinid ning meres leida kohad veevõtuks ja veelasuks.
Tuumajaama illustratiivne eskiislahendus. Autor: Fermi Energia
Esmane tutvustusring suvel
Riigi eriplaneeringu koostamine koosneb kahest osast: asukoha eelvalik ja detailne lahendus.
Kõigepealt tuleb leida sobivaim asukoht (asukoha eelvaliku etapp). Keskendume olemasolevate alusandmete koondamisele ja analüüsile, paneme paika põhimõtted (lähteseisukohad), mille alusel planeeringut koostama ja mõjude hindamist tegema hakatakse. Valideerime ja visandame kandidaatalad, paneme püsti kaardirakenduse, teeme kindlaks vajalikud uuringud ja analüüsid.
Kui oleme esmased dokumendid (lähteseisukohad, KSH programm ja uuringute loetelu) kokku saanud, saadame need juulis-augustis asutustele arvamuse andmiseks. Plaanis on materjale ja kogu protsessi suve lõpus planeeringuala kogukondadele ka kohapeal tutvustada (täpsem info edaspidi). Sellega algab aktiivsem koostöö omavalitsuste, kogukondade, asutuste ning erinevate huvirühmadega. Lisaks on kogu protsessis kesksel kohal koostöö keskkonnaorganisatsioonide ja -ekspertidega.
Edasise tööna hinnatakse mõjusid, viiakse läbi uuringud, ekspertmeeskond teostab analüüse. Selle tulemusena selgub, milline sõelale jäänud asukohtadest on parim tuumajaama ja selle rajatiste ehitamiseks. Praeguse ajakava järgi peaks esimene etapp ehk asukoha eelvalik olema selge 2027. aasta lõpuks. Asukoha kinnitab Vabariigi Valitsus.
Järgmine etapp 2028
Kui tehtud on esmane asukohavalik ja hinnatud, millist mõju see keskkonnale avaldab, koostatakse juba täpsem plaan valitud asukoha sees (detailne lahendus). See annab jaamale lõpuks ehitusõiguse ning lahendab muud vajalikud küsimused, mis seadus ette näeb (nt teede rajamine, taristu asukoht).
Teise etapi koostamine võtab aega umbes kaks aastat ja planeeringu kehtestamine võiks toimuda 2030. aastal. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.
Kesksel kohal ohutus
Tuumajaama võimaliku asukoha valikul ja planeerimisel lähtutakse väga rangetest nõuetest – tuumaohutus on üks kõige detailsemalt reguleeritud valdkondi maailmas. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhendmaterjale, reeglistikke ja regulatsioone, mida jaama planeerimisel tuleb arvesse võtta, on üle poolesaja ning nende järgimist kontrollitakse rahvusvaheliselt regulaarselt.
Samamoodi käsitletakse planeerimisprotsessis jäätmete ja kasutatud tuumkütusega seotud küsimusi. Kehtivad rahvusvahelised nõuded, ohutusstandardid ja pikaajaliste mõjude hindamise kriteeriumid. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja hoiustamine kuulub samuti rangelt reguleeritud valdkonda, mille üle teostatakse pidevat riikideülest järelevalvet.
Riigi eriplaneeringu koostamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, konsultantidena on partneriteks Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Meeskonda kuulub ligi 40 eksperti erinevatest valdkondadest.
Vabariigi Valitsus kehtestas 22.08.2025 korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas” osaliselt kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas.
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Kaitseministeerium.Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu. Riigi eriplaneeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja tootmisrajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Kaitsetööstuspargi planeering puudutab ka Lüganuse valda, kuna üheks eelvaliku alaks on Põhja-Kiviõli. Kogu info planeeringu käigust ja materjalid on nähtavad eriplaneeringu portaalis .